Õpirändel osales kaks õpetajat kellest üks on ka kooli logopeed, õpetaja abi, kes samal ajal õpib eripedagoogiks ning kooli arendusjuht-projektijuht. Viie tegusa päeva jooksul tutvusime kooli ja selle partnerorganisatsioonidega. Vaatlesime tunde ja erinevaid teraapiategevusi (logopeedi, eripedagoogi, füsioterapeudi ja veel erinevate terapeutide töö), osalesime kooli tegevustes ja päevarutiinis. Külastasime asutusi, kellega kool koostööd teeb (lähedal asuv rehabilitatsioonikeskus, kus lapsed käivad vastavalt oma päevakavale, samas kõrval asuv järgmise astme kool, kus keskendutakse peamiselt õpilaste edasiseks tööeluks vajalike oskuste arendamisega). Külastasime tavakooli klasse, kus õpivad üksikud haridusliku erivajadusega õpilased, keda toetab teatud tunnid nädalas kohaliku omavalitsuse all töötav toetav õpetaja. Tutvusime, milles toetava õpetaja töö seisneb (üheks märkimisväärseks tegevuseks oli tavakooli õppematerjalide kohandamine HEV õpilasele) ja kuidas erivajadusega õpilast tavakooli integreeritakse. Tutvusime Belgia haridussüsteemiga, erivajadustega õpilaste hariduse omandamise põhimõtetega, natuke ka sotsiaalsüsteemiga. Meile tutvustati erinevaid õppemeetodeid, tehnikaid ja teraapiaid. Peamine valdkond, millesse süvenesime, oli alternatiivkommunikatsioon. Tutvusime, kuidas alternatiivkommunikatsiooni kasutati erinevates olukordades ja erineval kujul läbi terve kooli tegevuse.

Ei puudunud ka kultuur ja meelelahutus. Külastasime meid võõrustanud kooli esindusega kohalikku matkarada koos tee peal asuva loodushariduskeskusega. Veetsime ühe pärastlõuna kooli piirkonna lähedal linnas Gentis, kus külastasime kuulsat Sint-Baafsi katedraali ja osalesime paadiga linna tutvustaval giidituuril ning nautisime kohalikus restoranis kohalikku toitu.

Sisukate õpirändepäevade õhtutel reflekteerisime oma grupiga päeval nähtut ja kogetut – mida igaüks märkas ja pani tähele. Tegevus toimus peamiselt inglise keeles, kooli tegevused hollandi keeles (pärast tegevuste vaatlemist reflekteerisime juba ka võõrustajatega koheselt), aga inglise keele oskus oli grupiliikmetel erineval tasemel ja üheskoos oli hea päeva tegevused läbi arutada, et olla kindel, et kõik said kõigest aru.

Õppisime ja kogesime väga palju rohkem kui konkreetne õpirände eesmärk võibolla ette nägi. Projektijuhi õppimine algas juba projekti, õpirände ja reisi planeerimisega. Kohapeal panime kõrvataha, kuidas võõrustajana ise väliskülalisi vastu võtta. Saime aimu Belgia haridussüsteemi toimimise põhimõtetest, et riik jaguneb kolmeks piirkonnaks, millest igaühes toimub hariduse andmine mõnevõrra erinevalt, mis liiki koole on olemas omandipõhiselt, kuidas jagunevad koolid astmeliselt (algharidus, keskharidus), mis vanuses minnakse kooli, mitme õppekava järgi lapsi õpetatakse, kuidas need jagunevad, kuidas toimub hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamine ja erivajadustega inimesi toetav sotsiaalsüsteem üldisemalt. Saime teada, et erivajadustega laste koolid tegelevad eri tüüpi diagnoosidega, kokku on 9 diagnoositüüpi ja meie külastatud koolis tegeletakse kahte tüüpi diagnoosidega lastega (vaimupuue ja ATH ilma vaimupuudeta). Saime ülevaate külastatava kooli töökorraldusest ja päevarutiinist, kuidas on teraapiad planeeritud tundide vahele (näiteks enne logopeeditundi on lapsele planeeritud füsioteraapia, kus tegeletakse nende lihastega, mida laps logopeedi juures peamiselt kasutab). Meile tutvustati, missugustest töötajatest koosneb kooli personal ja mis on kellegi roll (näiteks ei ole tundidesse enamasti kaasatud tugiisikuid ega kindlaid abiõpetajaid, aga õpetajad on majas ka oma üldtööajal ja käivad üksteisel vajadusel abiks). Omandasime teadmisi alternatiivkommunikatsiooni põhimõtetest, selle erinevatest etappidest (rutiin>materjal/objekt>foto>piktogramm>kiri) ja kasutamise võimalustest. Õppisime tundma uusi erivajadustega õpilasi toetavaid metoodikaid (Bimmen, Leespraat, õppematerjalide lihtsustamine jpt). Läbivad sõnumid, mida kool kannab, olid: oluline on õpilastele õpetada, kuidas töötada võimalikult sõltumatult ning, õppimisel peab olema tähendus!