Õpirändel osales üks õpetaja, kolm õpetaja abi, kellest üks õpib samuti eripedagoogikat, teine tegutseb lisaks ka kooli huvijuhina ning kolmas, kooli õpilaskodu kasvatajana. Viiendaks osalejaks oli taas projektijuht. Õpirännete sisuline pool oli üles ehitatud üsna sarnaselt, võimaldades osalejail tutvuda kõige pakutavaga maksimaalselt. Esmalt tutvusime taas kooliga (õpilased, töötajad, töökorraldus, koolikorraldus, õppetöö korraldus, õpilaskodu, päevakeskus, kooli füüsiline keskkond). Külastasime tunde, vaatlesime ja osalesime tunni tegevustes, võtsime osa teraapia- ja teistest kooli tegevustest (aktiivsed vahetunnid õues, projektipäev (lõikuspäev/saagikoristus), personali info-töökoosolek). Suur osa õppetööst viidi läbi õues. Õues toimusid kindlatel aegadel regulaarsed tantsuvahetunnid, kus tegi kaasa kogu kool – nii lapsed kui töötajad, ka päevakeskus ja mida juhendas muusikaõpetaja. Jäi silma, et erivajadustega õpilastele kuigipalju õppematerjale, peamiselt õpikuid, ei ole. Sageli kohandatakse ja kasutatakse tavaõpilaste õpikuid, paljundatakse erinevaid töölehti jne. Samas märkasime, et igas klassis oli SMART tahvel, mida kasutati väga aktiivselt.
Pärast igat vaadeldud tundi või osalemist muudes tegevustes, reflekteerisime nähtut-kogetut vastava õpetaja ja abistajaga, mitu korda päeva jooksul kogunesime oma grupiga direktori kabinetti, kus saime küsida täiendavaid küsimusi direktorilt ja tema asetäitjalt (küsimusi tekkis kogu aeg jooksvalt juurde, grupi liikmed märkasid sõltuvalt oma ametist erinevaid asju, reflekteerisime ja jagasime vastastikku oma koolide kogemusi). Õhtuti analüüsisime päeva tegevusi omakeskis ja märkisime olulisemad asjad üles, et oleks lihtsam tagasi jõudes oma õpirände kogemust edasi anda. Õpirände eelviimasel päeval kogunesime vastuvõtva kooli meeskonnaga ühise laua taha ja andsime vastastikku tagasisidet – mida meie nägime ja õppisime, mida märkasime, mida tahame välja tuua ja vastuvõtva kooli esindajad said samamoodi jagada, kuidas nemad end vaadeldavate rollis tundsid. Uuriti täiendavalt veel üksteise koolielude kohta ja võrreldi, mis on meie koolides sarnast, mis erinevat, tehti edasisi koostööplaane. Vastuvõtva kooli meeskond oli selleks puhuks katnud toreda laua õpetajate endi poolt valmistatud suupistetega ja meie kostitasime pererahvast Eesti maiustustega.
Külastasime ka kooli koostööpartnereid – kohaliku omavalitsuse haridusosakonda, kelle haldusalaks lisaks haridusele on ka kultuur, sport, rahvusvahelised suhted ja pärimus ning piirkondlikku haridust toetavat keskust, kelle roll on tuvastada õpilaste erivajadusi, määrata sobiv õppekava ja korraldada õpetajate koolitusi. Projektipäevade õhtutel jäi aega ka kohalike vaatamisväärsustega tutvumiseks ja Leedu toidu nautimiseks.
Mida õppisime? Saime uusi teadmisi Leedu hariduskorraldusest, erivajadustega õpilaste õppimisvõimalustest, koolitöö korraldusest, sotsiaalsüsteemist, millel sageli on nende õpilaste edasistes eludes tavalisest suurem roll. Riiklik õppekava jaguneb vanuste/kooliastmete kaupa ja erivajadustega õpilaste jaoks on oma õppekava, kus kool saab teha muudatusi 30% ulatuses. Kõikidel hariduslike erivajadustega õpilastel on oma individuaalne õppekava. Saime teada kuidas toimub koostöö õpetajate, abistajate ja tugispetsialistide vahel, missugused on erinevad koostöökohad ja koostöövõimalused, kuidas leitakse ühine koostööaeg, kuidas jagatakse omavahel infot ja kogemusi, kuidas toimub koostöö klassiruumis, erinevates õppetöö tundides. Tutvusime, kuidas ja millistel puhkudel on kaasatud koolivälised koostööpartnerid ja pered. Õpetaja töötab sageli tundides tandemina koos eripedagoogiga, tal on selleks paika pandud oma graafik. Enamasti kohtas klassis ka assistenti ja/või mõne õpilase tugiisikut. Tunnid valmistab ette õpetaja, aga see arutatakse kaasatud osapooltega (tugispetsialist, assistent) enne klassi ette minemist läbi. Võrgustikutööks moodustatakse lapse abistamise komisjon, kuhu kuuluvad direktor, asedirektor-eripedagoog, sotsiaalpedagoog, klassiõpetaja, meditsiinitöötaja ning assistent. Vajadusel kaasatakse spetsialiste omavalitsusest ja lapsevanemaid. Komisjoni tööd koordineerib sotsiaalpedagoog. Nädalas on kindel koostööaeg, mida rakendatakse tegelikult üle terve riigi – üle nädala toimusid sel ajal kogu õppetööga seotud personali üldkooskekud (metoodikakoosolekud) ja teisel nädalal said inimesed kohtuda vastavalt vajadusele omavaheliseks koostööks, kõik teadsid ja arvestasid, et sel ajal tuleb olla kättesaadav.
Saime uusi mõtteid, kuidas keskmisest suuremat abi vajavat õppijat veel tõhusamalt õppetöösse integreerida ja teda paremini ette valmistada tema tulevaseks võimalikult iseseisvaks ja kvaliteetseks eluks – kuidas oma kooli- ja õppetööd korraldada nii, et see kõik ka meil paremini toimiks. Kuna Leedu koolil on suur projektides osalemise kogemus ja nad on olnud aktiivsed heade praktikate ülevõtjad enda poolt külastatud koolidest, saime ka palju muid ideid erinevatest valdkondadest (õppija poolt eesmärgi seadmine enda õpitulemustele, enesehindamine, tagasisidestamine, õppetööd toetav ruumi sisustus, tehnika jms).
Ei saa mainimata jätta ka kogu õpirändegrupi projektis osalemise kogemust üldiselt, mis annab julguse ka edaspidi osaleda rahvusvahelises koostöös, suhelda ja võtta vastu külalisi, motiveerida kolleege oma kogemusi jagama ja uusi teadmisi ning lahendusi otsima. Ning taas, ka projektijuht jälle kogemuse võrra rikkam selles osas, mida veel silmas pidada ise külalisi vastu võttes, kuidas järgnevaid õpirändeid korraldada, mitmeid uusi ideid, mille elluviimiseks järgmiseid projekte kirjutada.
