Osalen teistkordselt Soome haridusmessil https://educa.messukeskus.com/– põhjamaade juhtival õpetus- ja kasvatusala sündmusel – mõtete ja ideede kohtumispaigas, mis olulised just praegusel hetkel haridusmaastikul. See toob kokku õpetajad, haridusspetsialistid, koolijuhid ja teised valdkonna asjatundjad, et jagada, arutada hariduse tulevikku ja luua uusi kontakte.
Educa on Soome messikeskuses traditsiooniliselt jaanuaris korraldatav suursündmus, mis toob igal aastal kokku ligikaudu 16 000 külastajat ja ligi 400 eksponenti ning pakub seetõttu võimalust kohtuda Soomes haridussektori võtmeekspertide ja -tegijatega. Üritusel tutvustatakse ka uusimaid õppevahendeid ja lahendusi rahvusvahelistele turgudele. Programm on koostatud koostöös Soome Hariduse Ametiühinguga (OAJ), Soome Haridus- ja Kultuuriministeeriumiga, Soome Haridusagentuuriga EDUFI/Education Finland ning Helsingi messi- ja konverentsikeskusega ja keskendub õpetaja elukutse, tehnoloogia ja tehisintellekti atraktiivsuse suurendamisele hariduses, hariduse tulevikule ja tähtsusele digiajastul.
Ehk seekordne Educa programm hõlmab selliseid teemasid nagu õpetajaameti veetluse suurendamine , tehnoloogia ja tehisintellekt hariduses , hariduse tulevik ja kirjaoskuse tähtsus digiajastul .
Loenguid ja sündmusi toimub reaalajas korraga mitmeid, seetõttu, tuleb seal hoolega uurida programmi ning suunduda kuulama loenguid, mis enim kõnetavad.
Mina valisin seekord sellised esitlused ja loengud:
Reedel 24.01 rahvusvahelisel laval:
Digitaalajastu professionaalide tulevikuoskused – Soome ja Eesti kogemused kutsehariduse uuendamisel vastamaks tänapäeva nõuetele.
“How to speak math”– Ben Orlin – matemaatik, populaarse ajaveebi Math with Bad Drawings ja populaarteaduslike raamatute autor (” Math with Bad Drawings: Illuminating the Ideas that Shape Our Reality”), kes on tuntud oma humoorika ja kergesti mõistetava kirjutamisstiili poolest, millega ta muudab matemaatikat visualiseerides lihtsamaks, ligipääsetavamaks ja lõbusamaks.
Õppivad ajud keha osana – Miriam Nokia, dotsent, Jyväskylä ülikool: Kuidas mälestusi luuakse ja ajus talletatakse? Kuidas on õppimine seotud keha toimimisega? Praeguste teadmiste valguses arvatakse, et õppimise aluseks on ajurakkude kommunikatsiooni paindlikkus ja mälestused talletuvad ajus hajutatud närvivõrkudesse. Aju toimimine on tihedalt seotud kehaga ja näiteks autonoomse närvisüsteemi aktiveerumisega. Ehk Miriam Nokia keskendub oma uurimistöödes sellel, kuidas hüpokampus (väike, kaarjas ajuosa, mis asub sügaval aju mediaalses oimusagaras ja üks olulisemaid struktuure, mis vastutab õppimise, mälu ja ruumitaju eest) ning füsioloogilised protsessid, nagu hingamine ja füüsiline tegevus, osalevad õppimisel ja mälu kujunemisel.
Laupäeval 25.01.15 valisin sellised loengud:
Workshop: Miks TIkTok haarab endasse ning kuidas toimib AI. Kuidas saame õpetada põhikooli AI ajastu oskusi. Megumi Iwata, KM, Oulu Ülikooli haridusteaduste ja psühholoogia teaduskond, Jussi Koivisto, Code School Finland, Jari Laru, KT, kasvatusteaduste ja psühholoogia teaduskond, Oulu ülikool, Sanna Merikanto-Tolonen, KM, kasvatusteaduste ja psühholoogia teaduskond, Oulu ülikool Kati Mäkitalo, Oulu Ülikooli kasvatusteaduste ja psühholoogia teaduskonna professor,
Töötoas sai proovida praktilist masinat ja arvutit, tööriistu ja materjale, mis on loodud põhikooliealiste õpilaste tehisintellekti alaste teadmiste ja andmepädevuse arendamise toetamiseks. Pakutud rakendused on soomekeelsed, neid saab Soome õpetaja õppetöös lihtsalt kasutada, sest rakendused on tasuta, turvalised ja hõlpsasti kasutatavad. Rakenduste õppekasutust toetavad ka õppematerjalid, mis on õppetöös kasutamiseks valmis tervikud.
Tavoitamalli Pisal edu saavutamiseks – uus viis emakeele ja matemaatika õpetamiseks. Miikka Mattila, õpetaja ja sisutootja, Taagi teenused, Elina Palola, Oulu Ülikooli haridusjuht
Tavoitamalli on uus mudel, mida on Soomes piloteeritud põhikooli emakeele- ja matemaatikaõpetuses suurepäraste tulemustega: paljud õpilased on saanud oma hindeid tõsta, töörahu on paranenud, tunniaktiivsus ja eesmärgipärane töö on tõusnud ning õppijate enesehinnang on tõusnud. tugevdatud. Pisa tulemused on paranenud. Uuenduslik matemaatika õpikeskkond Taagi on matemaatika õpetamises pöördeline: Taagil on selged struktuurid, mille on kujundanud professionaalid õpilastele ja õpetajatele. Õppimisteed on kohandatud õpilase tasemele. Taagi uus õpetamismudel optimeerib õpetaja ajakasutust ja vabastab aega õpilaste individuaalseks juhendamiseks. Tavoita mudel kasutab paindlikke eesmärgitaseme rühmi ning kaasab õpilasi oma tugevuste ja arenguvajaduste väljaselgitamisse. Individuaalne diferentseerimine toetab ka madalamate sooritustega õppijaid ja tagab igaühe õiguse õppida. Samal ajal saavad andekad õpilased tiivad, kui ülespoole suunatud eristumine saab võimalikuks. Mudel on väga rakendatav erinevatele õppeainetele, õppeasutustele ja haridustasemetele.
Lisaks jälgisin pisteliselt arutelusid ja esitlusi:
Eetiline töökoormus, Sara Simberg– kui ideaalide ja võimaluste vahel on konflikt. Kas tunnete, et teie töö- või töökoha ideaalide, tööväärtuste, kutse-eetika ja tegelikkuse vahel on vastuolusid? Sa ei ole üksi, hariduse, õppe- ja teadusvaldkonnas on probleem tavaline ning eetiline töökoormus võib heaolule suurt mõju avaldada.
Elu eesmärgid, õnn ja haridus ettearvamatus maailmas. Tänapäeva noorte õnnetunnet varjutab erinevate globaalsete ja kodumaiste probleemidega kaasnev ebakindlus tuleviku ees ning paljude jaoks sõltuvus nutitelefoni rakendustest. Milline on tee edasi ja mida saavad õpetajad teha? Peaesineja Pekka Sauri, Soome praktikaprofessor, linnanõunik, kirjanik ja filosoofiadoktor.
Lisaks olid hetkel käimas kohalikud valimised ning toimusid debatid hariduse teemal, milles kohapeal õpetajad väga elavalt ja aktiivselt osalesid:
Soome õpetajad ei vaata mööda maailmas toimuvast ning olid arutelud Ukraina aitamise teemadel, sündimuse vähenemine, sõdade ajalookirjutuse muutmine jpm
Programm oli ülitihe ning palju põnevaid arutelusid ja esitlusi jäi kindlasti kuulmata/nägemata. Järgmisel aastal olen taaskord kohal.
Viimasena teen kokkuvõtte üritusel jagatud AI- paberjuhisest õpetajatele.
See oli täitsa tavaline tööpäev oktoobri lõpus, kui meie kooli direktori postkasti potsatas kiri Riho Vaherilt, kelle koostööparteriks on AS Kuusakoski. Mis seal kirjas siis oli? Kirja sisuks oli soov teha meie koolile annetus, mis võimaldab pakkuda õpilastele erilisi elamusi ja emotsioone. Eks alguses käis peast läbi tuhat erinevat mõtet- kas tõesti meile, kas see on tõesti tõsi, kuidas nad meid leidsid, mida teeme? Jah, see kõik oli tõsi, mis tõsi. Kuidas me nüüd ikka teada saame, mida või keda soovitakse. Appi tulid õpilasomavalitsuse liikmed, kes jagasid lahkesti oma soove ja mõtteid, kes võiksid meie kooli esinema tulla. Arutelu käigus jäi meile kõrvu kõlama Eesti ühe poppartisti nimi -Tanel Padar. Noppisime selle mõtte üles(noortele me seda ei öelnud) ja läksime direktori juurde, kes kiitis selle heaks ja andis rohelise tule kontserdi korraldamiseks. Nüüd algas kontaktide otsimine ja kirjavahetus. Pakkusime välja palju erinevaid kuupäevi ja lootsime väga, väga, et üks nendest sobib ka esinejatele. Ja sobiski, 19. detsember sai kalendrisse märgitud ja põnev ootamine algas. Loomulikult hakkas koolis levima info, et meile tuleb vahetult enne jõule keegi esinema. Kes tuleb, mis ta nimi on, on ta mees või naine, vana või noor, no miks te ei või öelda. No ei saa ju öelda, kui tahad teha üllatust. Mis üllatus see siis enam on, kui kõik teavad. Ja tõesti, tõesti, alles siis, kui Tanel Padar ja Siim Usin lavalale astusid, said kõik teada, kes täna meie kooliperele esinevad. Nii mõnigi laps teadis täna esitatud laule peast ja laulis mõnuga kaasa. Oh, kui erilised hetked. Meie imelised esinejad jagasid lahkelt autogramme ja loomulikult said soovijad nendega koos pilte teha. Rõõm oli vaadata laste säravaid silmi. Annetajate soov sai täidetud, sest nad ju soovisid, et õpilased saaksid midagi sellist, mis neile pikaks ajaks meelde jääb.
8a kl on matemaatikatunnis tegelemas nimega arvude liitmise ja lahutamisega.
Näiteks nii:
Arvuta, vajadusel teisenda. 42 km 460 m + 15 km 540 m 42 km 860 m + 15 km 540 m 4 km 640 m – 1 km 860 m 14 m 5 cm – 12 m 18 cm 3 dm 4 cm – 1 dm 9 cm 18 cm 3 mm – 9 cm 9 mm
Läksime õue, et mõõta oma samme, sammudega ja mõõdulindiga postide vahesid ja posti vahe põhjal hinnata silma järgi väikse Viigi ümbermõõtu. Lõpuks mõõtsime iseendid.
22. Matsalu loodusfilmide festival toimub 25. septembrist kuni 6. oktoobrini 2024 Lihulas ja üle Eesti Meilt lähevad suveniirideks kunagi õpetaja Villu Baumanni käsitöötunnis valmistatud suveniirvõtmed. 2009. aastal olid eksponeeritud dinosaurused.
Aprillis oli meil võimalik Haapsalu Kunstikooli õuegaleriis välja panna õpilastööde näitus, mis sai rikkalik, kirev ja tore. Töid oli kogunenud nii sellest kui mitmest eelnevast õppeaastast. Väljas olid poiste ja tüdrukute tööõpetuses, kunstitunnis ja õpilaskodus tehtud tööd.
Väga palju tuntakse huvi ja küsitakse, mida me õpilaskodus teeme ja kuidas aega sisustame.
Olgu siis nii, tulge ja kaege, oma silm pidavat ikka kuningas olema.
Selgituseks veel, et siinseid tegemisi reguleerib õpilaskodu kodukord, kus päevakava seab tegevustele kindla ajaraami. On aeg süüa, õppida, puhata, pesta ja magada. Iga päev on natuke erinev, oma rõõmude ja muredega, mis saabuvad ikka ootamatult. Alati ei juhtu pildimasinatki käepärast olema ning kõik ei ole ka kõigile näitamiseks.
Aga mõned hetked meie loost läbi kooliaasta:
Kuidas kõlab Haapsalu (käime jalutamas)Kirssidega, kõigile (tähistame sündmusi)Kinoõhtu popcorniga-nagu päris (lahutame meelt)Kõigiga tuleb arvestada (õpime vastutustundlikku käitumist)Kas füüsikaseadused ikka kehtivad (mängime lauamänge)MõttemängudPoksikott sai alistatud ja tunne turvaliselt välja elatud (spordime)Nii valmib küpsisetort (õpime kokkama)Aednikuamet on põnev (õpime praktilisi oskusi)Tänapäevane vestlusring (suhtleme omavahel)Tundmatu mäe vallutamine (liigume värskes õhus)Sport teeb meele rõõmsaks ja keha tugevaksHelkurite valmistamine, et oleks ohutu (meisterdame)Sai käidud Kiidevas (avastame maailma)Kui kaugel on see Saaremaa
Aga mida teie muidu peale kooli- või tööpäeva teete?
Pühapäeval asusid Viigi Koolist Soome Turu Luolavuori kooli poole teele õpetajad Anika Einmann, Kai Jeeberg, Ave Lumeste ja Ruth Randoja.
13.05.2024esmaspäev
8.15 ootas meid hotelli fuajees meie õpirände koordinaator Hannu Lamppi. Suundusime Luolanvuori hooldusõppe kooli Raatinkatu õppehoonesse. Tutvusime koolimajaga ja seal tehtava tööga, külastasime kolme tundi. Kool töötab 6.30-17.00. Õhtul toimub huvitegevus, hommikul lastehoid. Lapsed tulevad kooli taksoga ning abistajad võtavad nad vastu. Kool töötab ka suvel ja lastele pakutakse vaba aja tegevusi.
Koolis õpetatakse ühe õppekava järgi, mida lihtsustatakse ja individualiseeritakse vastavalt õpilase võimetele.
Klassis kasutatakse dokumendikaamerat. Päev pannakse piktogrammidega paika. Igal lapsel on oma täiskasvanu ehk tugiisik. Lastel oli võimalus päeva alguses oma abistajat valida.
Tundides kasutati kohalikke alusharidusele mõeldud ja ka muid sobivaid digiprogramme (varinautit.fi, viitotturakaus.fi, kampus programm, nende enda toode, godognow, moi, papunet). Nende abil planeeritakse ja viiakse läbi õppetegevused. Kõikides klassides olid puutetundlikud ekraanid, mida sai seinal liigutada üles-alla. Nii on võimalik kõikidel lastel neid kasutada. Enamasti tulid lapsed sellega toime koostegevuses. Tunni erinevad tegevused kajastusid interaktiivsel ekraanil.
Koolis oli hästi planeeritud kodundusklass üles-alla liikuva kraanikausikapiga. Söögiruumi kasutati ka muusikaklassi ja saalina. Ruumis olid teisaldatavad lauad, mille kahe jala all olid lukustatavad rattad.
Selle maja eest vastutaja Mirja Ylenius-Lehtonen tegi meile koolis ringkäigu. Pärast tundide külastust tutvustas ta enda koostatud ja Soomes kasutatavat õppevara laste ja noorte turvalisuse teemal (emotsionaalne, seksuaalne ja digiturvalisus). Mirja avaldas soovi tutvuda meie kooli uue õppekavaga. Oleme Mirjale tänulikud tema sõbraliku, hooliva ja põhjaliku ülevaate eest.
Teisena külastasime Luolavuoren koulun Piiparinpolun maja, kus õpetati enamalt jaolt pervasiivsete erivajadustega õpilasi. Kõik klassiruumid koosnesid kahest osast. Ühes ruumis olid boksid, teises koht ühisõppeks. Külastasime kahte tundi, kus ühes planeeriti esinemist kevadpühapidustustel ja teises valmis rebimistehnikas tööõpetustöö. Samuti tehti ka selles õppekohas ringkäik. Kooli kõrval oli võimalik kasutada linna rajatud mänguväljakut. Õppekohas oli viis klassi 30 lapsega.
Hiljem tutvusime Turu vanima hoone Toomkirikuga
Pisut veel kronoloogiliselt reastatud meeleolukilde Kailt, inspiratsiooniks ühistoas veedetud öö ning liikumised linnaruumis.
14.05.2024teisipäev
Tänasel päeval külastasime esimesena TOP-keskust, kus meid võttis vastu asutuse juhataja Jouni Paakkinen. TOP-keskus on linna haridusosakonna osa, Turu linna Haridus- ja Õppetöö paketi üksus , mille põhiülesanneteks on toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist hariduses ja õppetöös. Alates 1986.-ndast aastast teeb see keskus täienduskoolitusi õpetajatele. Lisaks koolitusele annavad nad nõu koolidele ja arendavad Turu valla haridusalast IT-süsteemi. Kuigi TOP-keskus on valla ametkond, saavad nad raha ka riigilt. TOP-keskus õpetab IT-d kasutama pedagoogilisel eesmärgil ja planeerib, kuidas ja milliseid infotehnoloogilisi vahendeid kasutada õppetöös. Suurt rõhku pööratakse digiturvalisuse õpetamisele. Samuti laenutavad nad koolidele vajalikku tehnoloogiat, mh roboteid.
Riiklikus õppekavas on infotehnoloogia õppeainena sees. TOP keskus kujundab selle õppekava oma valla koolidele sobivaks.
Lasteaias ja 1.-3. klassis kasutatakse iPade, kolme lapse peale üks, 4.-6.kl laenutatakse igale õpilasele kolmeks aastaks oma iPad, 7.-9. klassis saab iga õpilane kolmeks aastaks oma sülearvuti, kutsekoolis kasutakse Chromebooke. Õpetajatele laenutatakse igale ühele oma laptop. Eesmärgiks ei ole ainult digitaalsete oskuste andmine, vaid ka digitaalsete võimaluste kasutamine igapäevatöös. NT teevad õpilased Ipadil muusikat, mängivad pilli, loovad videoid, teevad koostööd.
Turu linn kasutab Microsoft 365-e, alles vanemas õpiastmes ja kutsekoolides võetakse kasutusele Google ja Chromebookid.
Eesmärk on kasvatada õpetaja usaldust digimaailma vastu, et ta kasutaks IT vahendeid oma igapäevatöös ja julgeks katsetada, proovida.
Koolitustöö toimub kolmes peamises suunas: üldkoolitus õpetajatele, koolitused koolides koha peal ja õpetaja individuaalne juhendamine.
Lõpetuseks oli loeng AI-st. AI teemat käsitletakse Soomes ja Eestis sarnaselt. Mõtlemapanev oli soomlaste seisukoht, et AI-le ei tohiks analüüsimiseks sisestada õpilaste töid.
Järgmiseks külastasime Luolavuori kooli peamaja. Külastasime kahte tundi.
Esimeses tunnis kasutati ekraani eelmise tunni kordamiseks, seejärel õpilased tegid iseseisvat tööd iPadides. Nende ülesandeks oli PowerPointis esitluse koostamine käsitletaval teemal. Kool kasutab turvalist keskkond MS Teamsis. Õpilased saavad seal oma tehtud töid hoida, üksteisega jagada ja koos tegutseda.
Teises tunnis olid ülesanded individualiseeritud. Õpilased töötasid iPadidega. Üks töökeskkond meenutas meie Opiqu. Samuti tutvustati meile lasteuudiseid. Üks tüdruk joonistas Googli otsingu juhiste järgi roosi. Koolis võttis meid vastu 7. klassi õpetaja Timo Laitakari. Timo ja Hannuga vesteldes saime ülevaate koolist ja sealsest õppetööst. Luolavuori koolist toimub õppetöö nii üldhariduse kui ka individualiseeritud õppekava järgi. Kooli suunatakse lapsed valla haridusameti poolt pärast psühhiaatrilise diagnoosi saamist. Koolis koostatakse õpilasele individuaalne õppekava aineõpetajate ja lapsevanema kokkuleppel. Hindeid antakse 10-palli süsteemis. Lõputunnistusele tuleb märge, et laps õppis erikoolis.
Peale 9. klassi lõppu on võimalik õpilastel edasi õppida kutsekoolis. Peale 9.-ndat klassi on 1-2 kutsevaliku aastat. Kutsevalikutööd juhendab õppealanõustaja, oma klassijuhataja, kutsekooli nõustaja + lapsevanem. Toimetulekuõpilastele järgneb peale põhikooli lõpetamist kaheaastane töö ja iseseisva elu koolitus.
Luolavuori koolis õpib kõikides õppekohtades kokku umbes 500 last.
15.05.24kolmapäev
Täna külastasime Kaarina valla Rungon kooli. See on Turu linnast 15 km kaugusel asuv hetkel pidevalt kasvav algkool. Osalesime 5. klassi informaatikatunnis, mida viis läbi valla digipedagoog. Ta andis AI-teemalise tunni õpetajale ja õpilastele. Valla digipedagoogi ülesandeks on nõustada valla lasteaedu ja koole digimetoodikate, digiturvalisuse jm osas. Peale tundi tutvustas ta vallas toimivat tugisüsteemi digipädevuste toetamiseks.
Vallas on umbes 6500 last ja 12 kooli: 6 algkooli, 4 põhikooli, 1 rootsikeelne kool ja 1 soome ja rootsi segakeelne kool.
Digipedagoog Miikael on ise ametilt õpetaja. Praegu digipedagoogina töötades koostab ta õppematerjale, juhendeid ja õppevahendeid alushariduse ja põhihariduse õpetajatele. Mikael töötab kõigis kümnes koolis, nõustab õpetajaid ja annab vajadusel ka tunde. Vallal on 10 digitehnikut, kes hoolitsevad selle eest, et süsteem töötaks. Lisaks on igas koolis tehnika varustusjuht. Kaarina on olnud digihariduse andmisel teerajaja Soomes.
Alates 4.ndast klassist on igal õpilasel 3ks aastaks laenutatud iPad. Lisaks on koolis ühiskasutatavaid arvuteid ja arvutiklass. Õpetajatel on iPad ja arvuti. Kõiki seadmeid renditakse. Kui lapsed lõpetavad põhikooli ja lähevad uude kooli, tagastavad nad ka iPad´i. Uutele õpilastele antakse uued digivahendid.
Kõik seadmed on ühiselt hallatavad digipedagoogi poolt. Ta saab neid oma seadmest kontrollida ja kehtestada piiranguid. Alla saab laadida uut tarkvara vaid valla digiteenuse kaudu. Internetist ega e-poest allalaadimist teha ei saa. Lasteaias on 1 iPad kolme lapse kohta ja 1.-3. klassini 1 iPad kahe lapse kohta. Riikliku õppekava alusel on tagatud õigus omandada digioskusi. Selleks peavad aga õpetajal olema head digipädevused. Digioskuste õpetamiseks on loodud “Digipolk”. Selles on materjalid õpetajatele, mille abil lapsi juhendada. Samuti jälgivad digipedagoogid, kuidas igas klassis digiharidusalast tööd tehakse. Kuna praegu on veel igas koolis erinev tehnika, on edaspidine eesmärk kõik seadmed ja ühendused standardiseerida. Plaanis on luua oma valla AI, millega saaks suhelda ainult selle valla töötajad ja õpilased. Näiteks saaks talle esitada küsimusi, mis muidu esitatakse direktorile. Samuti aitaks ta koostada puhkuseavaldust. Suurendada tahetakse ka veel infoturbealast tööd.
Sel päeval sisustasime oma vaba aja Turu linna majamuuseumis, kunstimuuseumis ja kahes galeriis.
Igal õhtul toimub hotellitoas päevast kokkuvõtte tegemine. Refleksioonimeeleolu annab tabavalt edasi Kai järjekordne sõbralik sketš.
16.05.24neljapäev
Tänase päeva veetsime Luolavuori koolis. Kõigepealt külastasime kolmanda tavaklassi matemaatikatundi. Tunni alguses läksid lapsed harjumuspärases rivis teise ruumi iPadidele järgi. Oli kena vaadata, et nad on harjunud tegema seda rahulikult ja kindla korra järgi. Sissejuhatuseks toimus peastarvutamine Kahoot keskkonnas. Seejärel anti õpilastele paberlehel ülesannete nimekiri, mida nad pidid Ville keskkonnas (ville.utu.fi – ülikoolis loodud keskkond) lahendama. Selles keskkonnas saab õpetaja oma arvutist jälgida, milliseid ülesandeid õpilased teevad ja näha töö tulemusi.
Peale tundi toimus vestlus eripedagoog Elinaga. Ta on klassiõpetaja, kes nüüd töötab suurema osa ajast linnaametis eripedagoogika konsultandina. Elina rääkis, et Turus on 4 erikooli. Varem olid neis koolides ainult eriklassid, kuid nüüd on kaks kooli hübriidkoolid: seal on nii tava- kui ka eriklassid. Lisaks on mõnes tavakoolis 2-4 eriklassi. Tulevikus on valla eesmärk rajada kõikides tavakoolides ka eriklassid. Need neli erikooli jäävad alles, kuid õpilaste arv neis väheneb. Erivajadustega laste arv vallas kasvab ja erikoolid paisuksid liiga suureks. Seetõttu püütakse leida rohkem võimalusi erivajadustega lapsi õpetada tavakoolis. Kooliameti soov on, et igas koolis oleks selleks vastavad võimalused, kaader ja oskus anda tuge.
Eritoe saamiseks klassiõpetaja konsulteerib eripedagoogiga, last vaadeldakse ja vesteldakse ka vanematega. Seejärel kirjutatakse iseloomustus, mis saadetakse haridusosakonda. Sealne spetsialist otsustab eritoe määramise. Kui vanemad pole eritoega nõus, siis protsess jätkub. Äärmisel juhul pöördutakse eritoe otsuse saamiseks linnavalitsuse poole. Seda võimalust kasutatakse väga harva.
Turus on palju õpilasi, kes vajavad erituge, kuna pered kolivadad siia just heade õppimisvõimaluste ja tugiteenuste tõttu siinsetes erikoolides. Muret valmistavad lapsed, kes ei taha üldse koolis käia.
Järgmisena külastasime matemaatika tundi 7., 8., 9., eriklassis, kus õppisid nii toimetuleku kui ka hooldusklassi õpilased. Kuut õpilast teotas 5 abistajat. Kõikidele õpilastele oli planeeritud individuaalne töö. Enne söömaminemist määrati taimeril u 15 minutit rahunemisaega. Õpilastele lasti muusikat ja ekraanilt looduspilte. Õpetaja tutvustas meile oma tööpõhimõtteid ja õppematerjale.
Viimasena külastasime kolmanda eriklassi matemaatikatundi. Kõik lapsed tutvustasid ennast, nimetades nime, vanuse ja huviala. Samuti kuulsime, kust nad on pärit ja mis keelt kodus räägitakse. Seejärel lahendasid nad iPadis kohustuslikud ülesanded. Tunni lõpus võisid nad valida endale preemiaks meelepärase tegevuse.
Päeva teises pooles külastasime Turu kindlust. See oli väga huvitav muuseum, soovitame!
17.05.24 reede
Tänase hommikupooliku pühendasime refleksioonile ja kokkuvõtete tegemisele. Mida me sellest õpirändest arvame?
Jäime rahule! Oli tore, et päevad ei olnud sisustatud liiga tihedalt. Jäi aega linnaga tutvumiseks, blogi kirjutamiseks ja ühiselt vaba aja veetmiseks.
Saime ülevaate Soome ja täpsemalt Turu piirkonna haridussüsteemist. Nägime tunde nii tavaklassis kui eriklassis. Erilist rõhku pöörati digivahendite abil erivajadustega laste õpetamisele. Saime näha nii tavaklassi kui eriklassi tunde. Tutvusime tundides kasutatavate digikeskkondadega ja leidsime ka mõne, mida saame ka ise kasutada. Nägime, kuidas kasutatakse Turu koolides eripedagoogilist metoodikat ja kuidas seda seostatakse digivahendite kasutamisega. Saime indu mitmeid metoodilisi võtteid ise kasutada. Samuti saime ideid, kuidas oma koolis paremini luua ühtset süsteemi digikekskkondade rakendamiseks. Samuti saime kinnitust, et digipädevuste kujundamine on tänapäeva koolis hädavajalik. Selleks, et õpilastele neid oskusi edastada, peame meie, õpetajad, ise seda ala valdama. Ääretult tähtis on ka pidev digiturvalisusega tegelemine. Nägime kui hästi ja süsteemselt on Soomes üles ehitatud digioskuste kujundamine ja toe pakkumine õpetajatele, õpilastele. On, mida eeskujuks võtta.
Samas saime kinnitust, et oleme oma eesmärkides ja püüdlustes digimaailma kasutamisel koolis õigel teel. Me ei ole oma teadmistelt, oskustelt viletsamad. Küll aga igatseksime ka Eestis näha sellist läbimõeldud tugisüsteemi loomist, nagu see on siin Turus.
Pakime asjad ja asume kodu poole teele! 🙂
Helsingis jõuame enne laevale minekut külastada Amos Rex kunstimuuseumi:
Oleme väga tänulikud vastuvõtvale koolile, Hannule, kõikidele abistajatele ja kaasaelajatele meie oma koolis ning meie kooli tublile ja põhjalikule Erasmus koordinaatorile Kaiele!
Täname kõiki, kes meile oma aega ja kogemusi jagasid!
Suur tänu Hannule vastuvõtu korraldamise, meie eest hoolitsemise ja tõlketoe eest!
Elamusi täis päev pealinnas. Jõudsime suurde linna nii varakult, et kohe ei saanud ministeeriumi uksest sisse astuda, seega läksime väikesele jalutuskäigule. Kõigepealt astusime korraks sisse MUBA-sse, uus ja uhke maja, nüüd suundusime Vabaduse väljakule. No kuidas sinna küll saab? Väljak on, sammas on, trepid on, aga teed sinna ei vii. Oh, kõik on turvaline, jalakäijatele on tehtud äge tunnel, mille seintel on infotahvlid, mis kohe kutsuvad lugema. Tunnelist läbi ja olemegi kenasti Vabaduse väljakul. Koos üks tore pilt ja edasi üle Tõmismäe ministeeriumi juurde tagasi, sest peagi ootas meid ees tore kohtumine sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga. Kokkulepitud kellaajal oli minister meid tervitamas. Saime ülevaate tema tööst, tutvusime majaga ja toimus ka väike pressikonverents.
Kõikidel soovijatel oli võimalik sotsiaalakitseminister Signe Riisalole juba eelnevalt ettevalmistatud küsimusi esitada. Pärast olid vastajateks meie õpilased ja ajakirjaniku rolli täitis minister isiklikult.
Kui küsimused ja vastused esitatud, siis astusime läbi ka ministri kabinetist, kus ta ise väga palju olla ei saagi, sest erinevaid kokkusaamisi ja kohtumisi on tal seoses tööga lihtsalt nii palju. Ja nii see aeg kobarministeeriumis otsa saigi ja meid ootas ees sõit Riigikogusse.
Riigikogus on turvanõuded saransed lennujaamaga, kõigepealt näitad ette oma dokumendi, seejärel paned oma üleriided ja muud vidinad kasti, mis valgustatakse läbi. Küsite miks nii? No eks ikka sellepärast, et see on meie riigi väga, väga tähtis hoone, kus peetakse plaane, võetakase vastu seadused, kohtutakse oluliste külalistega ja see kõik peab olema turvaline.
Enne veel, kui meiega kohtus Riigikogu liige Hanah Lahe, ronisime Pika Hermani torni, kust avanes imeline vaade üle Tallinnna. Ja meile kõigile oli see esmakordne kogemus. Trepp oli järsk, kitsas ja astmeid palju, aga see meid ei seganud.
Võime uhkusega öelda – TEHTUD!
Tornist tulles ootas meid ees maitsev lõunasöök Riigikogu kohvikus. Kõhud täis ja meel hea, suundusime väikesele ringkäigule ja põikasime korraks läbi ka Riigikogu infotunnist, mis ei kulgenud kõige sõbralikumas õhkkonnas.
Poliitikute omavaheline kemplemine vaadatud, ringkäik tehtud ja seejärel kohtusime Riigikogu liikme Hanah Lahega. Lahe on Riigikogu kõige noorem liige. Ta andis ülevaate oma töödest ja tegemistest enne poliitakasse minekut ning tutvustas oma igapäevatööd Riigikogus.
Hanah on Riigikogus keskkonnakomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, asutas ringmajanduse toetusrühma.
Ja ootamatult oligi kell liikunud nii kaugele, et tuli jope taas selga panna ja bussiga Toompea mäest alla veereda, et alustada tagasisõitu oma armsasse Haapsallu.
