22. Matsalu loodusfilmide festival toimub 25. septembrist kuni 6. oktoobrini 2024 Lihulas ja üle Eesti
Meilt lähevad suveniirideks kunagi õpetaja Villu Baumanni käsitöötunnis valmistatud suveniirvõtmed. 2009. aastal olid eksponeeritud dinosaurused.
Aprillis oli meil võimalik Haapsalu Kunstikooli õuegaleriis välja panna õpilastööde näitus, mis sai rikkalik, kirev ja tore. Töid oli kogunenud nii sellest kui mitmest eelnevast õppeaastast. Väljas olid poiste ja tüdrukute tööõpetuses, kunstitunnis ja õpilaskodus tehtud tööd.
Pühapäeval asusid Viigi Koolist Soome Turu Luolavuori kooli poole teele õpetajad Anika Einmann, Kai Jeeberg, Ave Lumeste ja Ruth Randoja.
8.15 ootas meid hotelli fuajees meie õpirände koordinaator Hannu Lamppi. Suundusime Luolanvuori hooldusõppe kooli Raatinkatu õppehoonesse. Tutvusime koolimajaga ja seal tehtava tööga, külastasime kolme tundi. Kool töötab 6.30-17.00. Õhtul toimub huvitegevus, hommikul lastehoid. Lapsed tulevad kooli taksoga ning abistajad võtavad nad vastu. Kool töötab ka suvel ja lastele pakutakse vaba aja tegevusi.
Koolis õpetatakse ühe õppekava järgi, mida lihtsustatakse ja individualiseeritakse vastavalt õpilase võimetele.
Klassis kasutatakse dokumendikaamerat. Päev pannakse piktogrammidega paika. Igal lapsel on oma täiskasvanu ehk tugiisik. Lastel oli võimalus päeva alguses oma abistajat valida.
Tundides kasutati kohalikke alusharidusele mõeldud ja ka muid sobivaid digiprogramme (varinautit.fi, viitotturakaus.fi, kampus programm, nende enda toode, godognow, moi, papunet). Nende abil planeeritakse ja viiakse läbi õppetegevused. Kõikides klassides olid puutetundlikud ekraanid, mida sai seinal liigutada üles-alla. Nii on võimalik kõikidel lastel neid kasutada. Enamasti tulid lapsed sellega toime koostegevuses. Tunni erinevad tegevused kajastusid interaktiivsel ekraanil.
Koolis oli hästi planeeritud kodundusklass üles-alla liikuva kraanikausikapiga. Söögiruumi kasutati ka muusikaklassi ja saalina. Ruumis olid teisaldatavad lauad, mille kahe jala all olid lukustatavad rattad.
Selle maja eest vastutaja Mirja Ylenius-Lehtonen tegi meile koolis ringkäigu. Pärast tundide külastust tutvustas ta enda koostatud ja Soomes kasutatavat õppevara laste ja noorte turvalisuse teemal (emotsionaalne, seksuaalne ja digiturvalisus). Mirja avaldas soovi tutvuda meie kooli uue õppekavaga. Oleme Mirjale tänulikud tema sõbraliku, hooliva ja põhjaliku ülevaate eest.
Teisena külastasime Luolavuoren koulun Piiparinpolun maja, kus õpetati enamalt jaolt pervasiivsete erivajadustega õpilasi. Kõik klassiruumid koosnesid kahest osast. Ühes ruumis olid boksid, teises koht ühisõppeks. Külastasime kahte tundi, kus ühes planeeriti esinemist kevadpühapidustustel ja teises valmis rebimistehnikas tööõpetustöö. Samuti tehti ka selles õppekohas ringkäik. Kooli kõrval oli võimalik kasutada linna rajatud mänguväljakut. Õppekohas oli viis klassi 30 lapsega.
Hiljem tutvusime Turu vanima hoone Toomkirikuga
Pisut veel kronoloogiliselt reastatud meeleolukilde Kailt, inspiratsiooniks ühistoas veedetud öö ning liikumised linnaruumis.
Tänasel päeval külastasime esimesena TOP-keskust, kus meid võttis vastu asutuse juhataja Jouni Paakkinen. TOP-keskus on linna haridusosakonna osa, Turu linna Haridus- ja Õppetöö paketi üksus , mille põhiülesanneteks on toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist hariduses ja õppetöös. Alates 1986.-ndast aastast teeb see keskus täienduskoolitusi õpetajatele. Lisaks koolitusele annavad nad nõu koolidele ja arendavad Turu valla haridusalast IT-süsteemi. Kuigi TOP-keskus on valla ametkond, saavad nad raha ka riigilt. TOP-keskus õpetab IT-d kasutama pedagoogilisel eesmärgil ja planeerib, kuidas ja milliseid infotehnoloogilisi vahendeid kasutada õppetöös. Suurt rõhku pööratakse digiturvalisuse õpetamisele. Samuti laenutavad nad koolidele vajalikku tehnoloogiat, mh roboteid.
Riiklikus õppekavas on infotehnoloogia õppeainena sees. TOP keskus kujundab selle õppekava oma valla koolidele sobivaks.
Lasteaias ja 1.-3. klassis kasutatakse iPade, kolme lapse peale üks, 4.-6.kl laenutatakse igale õpilasele kolmeks aastaks oma iPad, 7.-9. klassis saab iga õpilane kolmeks aastaks oma sülearvuti, kutsekoolis kasutakse Chromebooke. Õpetajatele laenutatakse igale ühele oma laptop. Eesmärgiks ei ole ainult digitaalsete oskuste andmine, vaid ka digitaalsete võimaluste kasutamine igapäevatöös. NT teevad õpilased Ipadil muusikat, mängivad pilli, loovad videoid, teevad koostööd.
Turu linn kasutab Microsoft 365-e, alles vanemas õpiastmes ja kutsekoolides võetakse kasutusele Google ja Chromebookid.
Eesmärk on kasvatada õpetaja usaldust digimaailma vastu, et ta kasutaks IT vahendeid oma igapäevatöös ja julgeks katsetada, proovida.
Koolitustöö toimub kolmes peamises suunas: üldkoolitus õpetajatele, koolitused koolides koha peal ja õpetaja individuaalne juhendamine.
Lõpetuseks oli loeng AI-st. AI teemat käsitletakse Soomes ja Eestis sarnaselt. Mõtlemapanev oli soomlaste seisukoht, et AI-le ei tohiks analüüsimiseks sisestada õpilaste töid.
Järgmiseks külastasime Luolavuori kooli peamaja. Külastasime kahte tundi.
Esimeses tunnis kasutati ekraani eelmise tunni kordamiseks, seejärel õpilased tegid iseseisvat tööd iPadides. Nende ülesandeks oli PowerPointis esitluse koostamine käsitletaval teemal. Kool kasutab turvalist keskkond MS Teamsis. Õpilased saavad seal oma tehtud töid hoida, üksteisega jagada ja koos tegutseda.
Teises tunnis olid ülesanded individualiseeritud. Õpilased töötasid iPadidega. Üks töökeskkond meenutas meie Opiqu. Samuti tutvustati meile lasteuudiseid. Üks tüdruk joonistas Googli otsingu juhiste järgi roosi. Koolis võttis meid vastu 7. klassi õpetaja Timo Laitakari. Timo ja Hannuga vesteldes saime ülevaate koolist ja sealsest õppetööst. Luolavuori koolist toimub õppetöö nii üldhariduse kui ka individualiseeritud õppekava järgi. Kooli suunatakse lapsed valla haridusameti poolt pärast psühhiaatrilise diagnoosi saamist. Koolis koostatakse õpilasele individuaalne õppekava aineõpetajate ja lapsevanema kokkuleppel. Hindeid antakse 10-palli süsteemis. Lõputunnistusele tuleb märge, et laps õppis erikoolis.
Peale 9. klassi lõppu on võimalik õpilastel edasi õppida kutsekoolis. Peale 9.-ndat klassi on 1-2 kutsevaliku aastat. Kutsevalikutööd juhendab õppealanõustaja, oma klassijuhataja, kutsekooli nõustaja + lapsevanem. Toimetulekuõpilastele järgneb peale põhikooli lõpetamist kaheaastane töö ja iseseisva elu koolitus.
Luolavuori koolis õpib kõikides õppekohtades kokku umbes 500 last.
Täna külastasime Kaarina valla Rungon kooli. See on Turu linnast 15 km kaugusel asuv hetkel pidevalt kasvav algkool. Osalesime 5. klassi informaatikatunnis, mida viis läbi valla digipedagoog. Ta andis AI-teemalise tunni õpetajale ja õpilastele. Valla digipedagoogi ülesandeks on nõustada valla lasteaedu ja koole digimetoodikate, digiturvalisuse jm osas. Peale tundi tutvustas ta vallas toimivat tugisüsteemi digipädevuste toetamiseks.
Vallas on umbes 6500 last ja 12 kooli: 6 algkooli, 4 põhikooli, 1 rootsikeelne kool ja 1 soome ja rootsi segakeelne kool.
Digipedagoog Miikael on ise ametilt õpetaja. Praegu digipedagoogina töötades koostab ta õppematerjale, juhendeid ja õppevahendeid alushariduse ja põhihariduse õpetajatele. Mikael töötab kõigis kümnes koolis, nõustab õpetajaid ja annab vajadusel ka tunde. Vallal on 10 digitehnikut, kes hoolitsevad selle eest, et süsteem töötaks. Lisaks on igas koolis tehnika varustusjuht. Kaarina on olnud digihariduse andmisel teerajaja Soomes.
Alates 4.ndast klassist on igal õpilasel 3ks aastaks laenutatud iPad. Lisaks on koolis ühiskasutatavaid arvuteid ja arvutiklass. Õpetajatel on iPad ja arvuti. Kõiki seadmeid renditakse. Kui lapsed lõpetavad põhikooli ja lähevad uude kooli, tagastavad nad ka iPad´i. Uutele õpilastele antakse uued digivahendid.
Kõik seadmed on ühiselt hallatavad digipedagoogi poolt. Ta saab neid oma seadmest kontrollida ja kehtestada piiranguid. Alla saab laadida uut tarkvara vaid valla digiteenuse kaudu. Internetist ega e-poest allalaadimist teha ei saa. Lasteaias on 1 iPad kolme lapse kohta ja 1.-3. klassini 1 iPad kahe lapse kohta. Riikliku õppekava alusel on tagatud õigus omandada digioskusi. Selleks peavad aga õpetajal olema head digipädevused. Digioskuste õpetamiseks on loodud “Digipolk”. Selles on materjalid õpetajatele, mille abil lapsi juhendada. Samuti jälgivad digipedagoogid, kuidas igas klassis digiharidusalast tööd tehakse. Kuna praegu on veel igas koolis erinev tehnika, on edaspidine eesmärk kõik seadmed ja ühendused standardiseerida. Plaanis on luua oma valla AI, millega saaks suhelda ainult selle valla töötajad ja õpilased. Näiteks saaks talle esitada küsimusi, mis muidu esitatakse direktorile. Samuti aitaks ta koostada puhkuseavaldust. Suurendada tahetakse ka veel infoturbealast tööd.
Sel päeval sisustasime oma vaba aja Turu linna majamuuseumis, kunstimuuseumis ja kahes galeriis.
Igal õhtul toimub hotellitoas päevast kokkuvõtte tegemine. Refleksioonimeeleolu annab tabavalt edasi Kai järjekordne sõbralik sketš.
Tänase päeva veetsime Luolavuori koolis. Kõigepealt külastasime kolmanda tavaklassi matemaatikatundi. Tunni alguses läksid lapsed harjumuspärases rivis teise ruumi iPadidele järgi. Oli kena vaadata, et nad on harjunud tegema seda rahulikult ja kindla korra järgi. Sissejuhatuseks toimus peastarvutamine Kahoot keskkonnas. Seejärel anti õpilastele paberlehel ülesannete nimekiri, mida nad pidid Ville keskkonnas (ville.utu.fi – ülikoolis loodud keskkond) lahendama. Selles keskkonnas saab õpetaja oma arvutist jälgida, milliseid ülesandeid õpilased teevad ja näha töö tulemusi.
Peale tundi toimus vestlus eripedagoog Elinaga. Ta on klassiõpetaja, kes nüüd töötab suurema osa ajast linnaametis eripedagoogika konsultandina. Elina rääkis, et Turus on 4 erikooli. Varem olid neis koolides ainult eriklassid, kuid nüüd on kaks kooli hübriidkoolid: seal on nii tava- kui ka eriklassid. Lisaks on mõnes tavakoolis 2-4 eriklassi. Tulevikus on valla eesmärk rajada kõikides tavakoolides ka eriklassid. Need neli erikooli jäävad alles, kuid õpilaste arv neis väheneb. Erivajadustega laste arv vallas kasvab ja erikoolid paisuksid liiga suureks. Seetõttu püütakse leida rohkem võimalusi erivajadustega lapsi õpetada tavakoolis. Kooliameti soov on, et igas koolis oleks selleks vastavad võimalused, kaader ja oskus anda tuge.
Eritoe saamiseks klassiõpetaja konsulteerib eripedagoogiga, last vaadeldakse ja vesteldakse ka vanematega. Seejärel kirjutatakse iseloomustus, mis saadetakse haridusosakonda. Sealne spetsialist otsustab eritoe määramise. Kui vanemad pole eritoega nõus, siis protsess jätkub. Äärmisel juhul pöördutakse eritoe otsuse saamiseks linnavalitsuse poole. Seda võimalust kasutatakse väga harva.
Turus on palju õpilasi, kes vajavad erituge, kuna pered kolivadad siia just heade õppimisvõimaluste ja tugiteenuste tõttu siinsetes erikoolides. Muret valmistavad lapsed, kes ei taha üldse koolis käia.
Järgmisena külastasime matemaatika tundi 7., 8., 9., eriklassis, kus õppisid nii toimetuleku kui ka hooldusklassi õpilased. Kuut õpilast teotas 5 abistajat. Kõikidele õpilastele oli planeeritud individuaalne töö. Enne söömaminemist määrati taimeril u 15 minutit rahunemisaega. Õpilastele lasti muusikat ja ekraanilt looduspilte. Õpetaja tutvustas meile oma tööpõhimõtteid ja õppematerjale.
Viimasena külastasime kolmanda eriklassi matemaatikatundi. Kõik lapsed tutvustasid ennast, nimetades nime, vanuse ja huviala. Samuti kuulsime, kust nad on pärit ja mis keelt kodus räägitakse. Seejärel lahendasid nad iPadis kohustuslikud ülesanded. Tunni lõpus võisid nad valida endale preemiaks meelepärase tegevuse.
Päeva teises pooles külastasime Turu kindlust. See oli väga huvitav muuseum, soovitame!
Tänase hommikupooliku pühendasime refleksioonile ja kokkuvõtete tegemisele. Mida me sellest õpirändest arvame?
Jäime rahule! Oli tore, et päevad ei olnud sisustatud liiga tihedalt. Jäi aega linnaga tutvumiseks, blogi kirjutamiseks ja ühiselt vaba aja veetmiseks.
Saime ülevaate Soome ja täpsemalt Turu piirkonna haridussüsteemist. Nägime tunde nii tavaklassis kui eriklassis. Erilist rõhku pöörati digivahendite abil erivajadustega laste õpetamisele. Saime näha nii tavaklassi kui eriklassi tunde. Tutvusime tundides kasutatavate digikeskkondadega ja leidsime ka mõne, mida saame ka ise kasutada. Nägime, kuidas kasutatakse Turu koolides eripedagoogilist metoodikat ja kuidas seda seostatakse digivahendite kasutamisega. Saime indu mitmeid metoodilisi võtteid ise kasutada. Samuti saime ideid, kuidas oma koolis paremini luua ühtset süsteemi digikekskkondade rakendamiseks. Samuti saime kinnitust, et digipädevuste kujundamine on tänapäeva koolis hädavajalik. Selleks, et õpilastele neid oskusi edastada, peame meie, õpetajad, ise seda ala valdama. Ääretult tähtis on ka pidev digiturvalisusega tegelemine. Nägime kui hästi ja süsteemselt on Soomes üles ehitatud digioskuste kujundamine ja toe pakkumine õpetajatele, õpilastele. On, mida eeskujuks võtta.
Samas saime kinnitust, et oleme oma eesmärkides ja püüdlustes digimaailma kasutamisel koolis õigel teel. Me ei ole oma teadmistelt, oskustelt viletsamad. Küll aga igatseksime ka Eestis näha sellist läbimõeldud tugisüsteemi loomist, nagu see on siin Turus.
Pakime asjad ja asume kodu poole teele! 🙂
Helsingis jõuame enne laevale minekut külastada Amos Rex kunstimuuseumi:
Oleme väga tänulikud vastuvõtvale koolile, Hannule, kõikidele abistajatele ja kaasaelajatele meie oma koolis ning meie kooli tublile ja põhjalikule Erasmus koordinaatorile Kaiele!
Täname kõiki, kes meile oma aega ja kogemusi jagasid!
Suur tänu Hannule vastuvõtu korraldamise, meie eest hoolitsemise ja tõlketoe eest!
28. septembril süvenesime laste ning täiskasvanutega küberturbe teemasse. CGI Eesti küberturvalisuse konsultant Catlyn Kirna vestles ning mängis koos õpilastega eestikeelset internetimängu Spoofy, mis õpetab lastele internetiohtusid, veebis käitumist ja muid nutiseadmetega seotud teemasid. Ka meie kooli täiskasvanutega arutles Catlyn, millised on tänapäeva ohud internetis ning kuidas meie saame lapsi selles toetada.
Vanadest lauasahtlitest on saanud uudsed korvid. Tööde teostajad Janek, Aleksandr ja Rauno.
Viimase kahe kuu jooksul on Keskkonnaamet meie kooli õpilastele viinud läbi õppeprogrammi “Jäätmed ringlusesse”
Õpilastele tutvustati prügi sorteerimist, räägiti taaskasutusest ning näidati materjale, mida prügist toota saab.
Kõlama jäi moto:
PRÜGI ON MATERJAL!
Keskkonnaamet
24.02.23 näidendi esietendus.
Tere kõigile!
Ma lihtsalt pean oma esimese nädala Haridusjuhtide Praktikaprogrammi mõtteid jagama. Olen ääretult tänulik ministeeriumile, kes võimaldas mul selles üliägedas programmis osaleda. Ettevõte SOL Baltics (https://www.sol.ee) on väga avatud ja kaasaegne ettevõte. Selle lühikese aja jooksul olen saanud tunda meeskonnalt ainult positiivset suhtumist. Meeskond, kus iga tiimi liige tegutseb ühiste eesmärkide nimel kaasates teisi ja olles ise kaasatud. SOL Balticsis ollakse tegelikult ka huvitatud oma klientide rahulolust ning turvatundest. Asutuse juhtkond on innovaatiline ja uutele väljakutsetele avatud, seda näitab juba see, et nad asusid ühiselt õppima mikrokraadiprogrammis.
Õhinapõhiselt edasi
Kristi Kivipuur
Praktikakohaks on Tallinnas SOL Baltics ja praktikaperiood on 16.01-24.03 2023.a. Sel ajal direktorit koolis ei ole, teda asendab ametlikult õppealajuhataja Eve Urgas.
Miks otsustas Kristi programmis osaleda:
Mulle meeldib meeskonnas olla võrdne tiimiliige. Tunnen ennast turvaliselt keskkonnas, kus raamistik ja reeglid on paigas. Hoolin oma töötajatest ja soovin, et nad suudaksid oma tööd tehes olla õnnelikud ning rahulolevad.
Praktikalt ootan võimalust õppida erasektori juhtidelt, kuidas paremini koordineerida meeskonnatööd, kuidas meeskonda motiveerida ja kaasata uuendustele, inspireerida oluliste arendustegevuste elluviimisel.
Ma soovin lähemalt tutvuda erasektori personalitöö ja värbamisega. Lisaks saada praktilisi kogemusi, kuidas enesekindlamalt toime tulla suheldes erinevate huvigruppidega.
Oma tegevuses juhindun motost „Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse“ ning püüan sellest lähtudes ka oma meeskonda eesmärgipäraselt tegutsema panna.
Minu jaoks on koolitöö protsess, mille olulisteks osapoolteks on õpilane, õpetaja, perekond ja kogukond, kus kõigil peab olema võimalus areneda ning protsessis kaasa rääkida.
Oluline, et õppimine ja õpetamine muutuks osapooltele huvitavaks ja meeldivaks kogemuseks. Selleks tuleb koolil olla loov ning teha koostööd paljude erinevate huvigruppidega. Et seda kõike saavutada pean oluliseks ühtset meeskonda.
Infoks programmist endast:
Neli aastat tagasi käivitatud arenguprogrammi eesmärk on edendada Eesti koolijuhtimise kvaliteeti. Esmalt saavad koolijuhid olla kümme nädalat mõnes kaasaegse juhtimiskultuuriga organisatsioonis täiskohaga praktikal, seejärel naaseb osaleja oma kodukooli, kus asub kogutud teadmisi ja ideid rakendama. Programm kestab kokku üheksa kuud.
Eesti suuremad pangad ja tehnoloogiaettevõtted võtavad 2022/23 enda juurde pikale praktikale 13 haridusjuhti üle Eesti, et nad saaksid uusi teadmisi ja ideid, kuidas veel paremini oma kooli juhtida. Seekordsete praktikantide seas on nii koolijuhte kui õppejuhte Tallinna linna, Tartu linna ja riigikoolidest, esmakordselt saadab oma koolijuhi praktikale Lääne-Harju vald. Praktikaettevõtete ringi lisandub kinnisvara korrashoidu ja tugiteenuseid pakkuv SOL Eesti.
Galerii SOL Baltics meeskonna külastusest meie kooli 16. jaanuaril.
Näitusel eksponeeritakse nahatöid, klaasi, keraamikat, portselanimaali, vinüülplaatide taaskasutust. Metallitöödes on esindatud metallide kohrutamine, söövitus, taondamine. Punasest vasest taldrik on pärit aastast 1979 (Haapsalu – 700). Näituselt ei puudu ka vastsündinud dinosaurus ja kalad, kassid, puidutööd, papptorudest disainitud esemed.
Minu hobiks on keraamiliste pudelite kogumine, näitusel on näiteid kollektsioonist ja oma kätega tehtuid.
