Neljas õpiränne toimus 2024. aasta mai lõpus ja oli meie selle projekti viimane. Õpirände eesmärk oli erinevate projektõppe meetodite efektiivsem rakendamine ning uute meetodite omandamine, et toetada erivajadustega õppijate igapäevaste oskuste arengut. Külastasime Hollandis, Nijkerki linnas asuvat praktilise hariduse kooli Accent, Accent Praktijkonderwijs, kus pakutakse keskharidust hariduslike erivajadustega õpilastele vanuses 12-18 eluaastat. Praktiline õpe keskendub õpilaste jaoks oluliste teemade (elamine, töötamine, kodakondsus, õppimine ja vaba aeg) ettevalmistamisele, mille raames õpitakse võimalikult hästi ja iseseisvalt toime tulema nii koolis kui ühiskonnas. Projektipartneri leidsime taas Erasmus+ kiirendi kontaktseminari kaudu.
Õpirändel osales kaks õpetajat, üks õpetaja abi ja projektijuht. Kehvad lennuvalikuvõimalused andsid meile seekord suurema vabaduse külastatava riigiga tutvumiseks, veetsime saabumise päeva Amsterdamis uudistades ning reisisime õhtuks rongiga sihtkohta Nijkerki. Esimene tegevuspäev algas matkaga kooli lähipiirkonda, kus saime vastuvõtva kooli esindajatega tuttavaks vabas õhus liikudes ja kohalikku siirupivahvlit kuuma šokolaadijoogi kõrvale nosides. Nägime eakatekodu, kus vastuvõtva kooli õpilased oma õppetöö praktilist poolt läbi viivad. Hiljem tutvusime koolimaja ja personaliga, vaatlesime ja osalesime tundides, saime osa koolis pakutavatest kohvipausidest ja lõunasöökidest. Saime kaasa hea idee kaasata kooli tutvustamisprotsessi õpilasi, sealne noor giid sai õpetaja suunamisega sellega kenasti hakkama.
Nende päevade jooksul saime näha väga erinevaid tahke selle kooli õppeprotsessist. Kuna tegu oli praktikakooliga, siis toimus suur osa õppetööd erinevates kohtades väljaspool koolimaja. Külastasime farmi, kus vaatlesime, kuidas vastuvõtva kooli õpilased seal oma koolipäeva veedavad (toimub nii teoreetiline õppetöö kui praktiline loomade eest hoolitsemine, lisaks kohaliku looduse ja väikeloomade eluolu uurimine). Õppetöö farmis on justkui omamoodi tugiteenus, mis oli aidanud mitmeid päris lootusetuna tundunud õpiteid jätkata ja õpilastel tagasi kooli suunduda. Väisasime taaskasutuskeskust, kus Nijkerki kooli õpilased samuti oma igapäevast praktilist õppetööd teevad, õpivad kuidas vähendada läbi taaskasutuse ületarbimist ja teevad läbi kogu tööprotsessi alates kauba keskusesse jõudmisest kuni selle sealt väljasaatmiseni. Meid viidi ka Nijkerki kooli partnerkooli Goudas, kus praktilised õppimisvõimalused ruumide ja sisustuse näol koolis kohapeal olid varasemalt nähtutest veelgi rikkalikumad ja meenutasid kuigipalju meie kutsekoole. Meid viidi kurssi Hollandi koolisüsteemi ja Accenti kooli koolikorraldusega. Hollandis asetub praktikakool tavakooli ja erivajadustega õpilaste kooli vahele – kutse ja praktiliste oskuste omandamiseni jõutakse üks kooliaste varem kui meil.
Nii jooksvalt kui õhtuti arutasime päeva jooksul nähtut, kuigi õhtuti selleks kuigi palju aega ei jäänud, võõrustaja oli hoolitsenud selle eest, et saaksime nii nende kultuurist kui eluolust võimalikult palju osa. Meid kostitati kolmekäigulise õhtusöögiga “walking dinner”, mille iga käik toimus erineva koolitöötaja kodus – nägime, kuidas sealsed inimesed elavad ning saime veelgi põhjalikumalt uurida, kuidas õppetöö vastuvõtvas koolis käib. Külastasime vana Hollandi kalaküla, kus uudistasime muu hulgas kunagist kalaturgu ja meile näidati, kuidas seal omal ajal kalaoksjoneid läbi viidi. Väisasime Nijkerki naaberlinna Amersfoorti kus toimus ühine õhtusöök, saime muu hulgas proovida ka friikartuleid õunamoosiga, mis ei maitsenudki nii veidralt kui ta kõlab. Pärast kokkuvõtete tegemist ja dokumentide vormistamist suundusime viimasel päeval veel Rotterdami, et heita pilk kohalike sõnul kõige ebatüüpilisemale Hollandi linnale, mis sõja ajal maha pommitati ning seejärel uuesti üles ehitada tuli. Põikasime arhitektuurimuuseumisse, uudistasime moodsaid Rotterdami kuubikumaju ja käisime ära ka Erasmuse sillal.
Sellelgi reisil kogesime ja õppisime väga palju ning avardasime silmaringi valdkondades, mida varemgi sai puudutatud – külastatava riigi haridussüsteemi ja koolikorralduse põhimõtted, tähelepanekud, mida järgnevatel õpirännetel veel silmas pidada, mida veel ise külalisi võõrustades neile pakkuda, missuguseid koostööprojekte võiks veel ellu kutsuda.
Väga tugevalt jäi silma, et kõikide kooli tegevuste juures keskenduti sellele, et õpilane saaks igas tegevuses omandada maksimaalselt eluks vajaminevaid oskusi, enda võimete tasemel – kes farmis, kes toitlustuses, kes kaubanduses, kes iluteeninduses, kes hooldekodus, kes puu- või metallitöökojas. Õpetati enda eest hoolitsema (hügieen, tualetis käimine, juuste sättimine), õpetati laste, vanurite ja loomade eest hoolitsemist, õpetati kodumajapidamise eest hoolt kandma – pesu pesemine, triikimine, voodipesu vahetamine, koristamine, toidu valmistamine, mööbli kokkupanek, aiapidamine jms. Õpetati kuidas hooldada jalgrattaid, õmblemises õpiti näiteks, kuidas pükse lühemaks teha. Õpilasi kaasati erinevatesse tegevustesse – lisaks kooli tutvustamisele lõunasöögi valmistamine, kohvi valmistamine ja pakkumine, erinevate asjade parandamine. Oluline on anda õpilasele eluks kaasa erinevaid praktilisi oskusi nii palju kui võimalik!
Sellest kõigest saime uusi ideid, kuidas enda koolis õpilasi suuremal määral igapäevatoimetustesse kaasata, lisaks õppetööle. Ja muidugi – kuidas õppetööd ennast praktilisemaks muuta, kuidas täiustada koolikeskkonda, et see toetaks suuremal määral praktiliste tegevuste läbiviimist, missuguseid ettevõtteid kaasata jne – ettevõtlikkus. Esimeselt õpirändelt kaasa võetud mõte, et õppimisel peab olema tähendus, on kandnud meid läbi kogu projekti.
